innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad). Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheajus (hüpotaalamuses), kus on 32 paari tuumi. Need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust ja hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi. Hüpotaalamus on ühenduses teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi
● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele - seetõttu on vegetatiivse NS-i nimetamine autonoomseks TINGLIK! ● vegetatiivse NS-i erutumisel: - eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, MEDIAATOREID! - mediaatorite vahendusel (atsetüülkoliin, epinerfiin=noradrenaliin) -> erutus ganglionides (sünapsides) - samuti -> ka postganglionaarsetelt närvikudedelt elunditele. - Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmed ravimid (stimuleerivad, blokeerivad) ➔ jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks - neist kummalgi on tsentraalne ja perifeerne osa - tsentraalne osa koosneb nr kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus - perifeerne - ganglionidest, närvikiududest, närvipõimikutest.
annaabi.ee 
