Valminud ürgjuti kaudu algab epiblasti rakkude liikumine blastotsööli, tekib vagu ürgjuti keskel – ürgvagu. Ürgvao kaudu toimub epiblasti rakkude migratsioon embrüo sisemusse, kus nad moodustavad organismi enda koed ja organid. Ürgjuti eesmine osa on laienenud ürgsõlmeks ehk Henseni sõlmeks. Rakud migreeruvad läbi ürgjuti anterioorse osa ja langevad alla blastotsööli, seal nad moodustavad endodermi, pea mesodermi, notokordi. Ürgjuti posterioorset osa läbivad migreeruvad rakud moodustavad enamuse mesodermaalsest koest. Henseni sõlmest (anterioorne(pea) ürgjuti osa) areneb kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa, notokord. Ürgjuti keskosast areneb süda, neerud, lateraalne osa somiitidest. Ürgjuti posterioorse (saba) osa rakud moodustavad külgplaadi mesodermi, ekstra-embrüonaalse mesodermi. Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise
haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast). Funktsioon: migreeruvatele epiblasti rakkudele signaali-allikaks; ei anna ühtegi rakku arenevasse embrüosse, kuid on eelduseks kogu edasisele arengule (kui see eemaldada, siis arengut ei toimu). · Ürgjuti teke ja funktsioon tekib epiblasti paksendina Kolleri sirbi ees, mis venib ettepoole pikaks kitsaks jutiks. Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge. Kolleri sirp määrab organismi anterio-posterioorse telje; see on helevälja aposterioorses osas olev epiblasti rakkude ja MZ paksenenud osa. Henseni sõlm ürgjuti laienenud eesmine osa; (asub ürgjuti kõige peapoolsemas otsas) Ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade): Peaosa Henseni sõlm: kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa
vegetatiivsel poolusel 3) Bilateraalne (isoletsitaalne) – mõlemal poolel peegelpildis (mantelloomad- merituped, meritünnikud, ripikloomad; keelikloomad). a. I lõigustumine (meridionaalne) jagab sügoodi vasakuks ja paremaks pooleks. Järgnevad lõigustumised järgivad peegelsümmeetriat b. II lõigustmine meridionaalne : 2 suuremat anterioorset (A, a) ja 2 väiksemat posterioorset (B,b) blastomeeri; III lõigustumine horisontaalne (8-64 rakus staadiumini ebavõrdsed lõigustumised) 22 4) Rotatsiooniline (isoletsitaalne)– Imetajad, nematoodid. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt 2 blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: 1 blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine. Asünkroonne. a
annaabi.ee 
