kasvada mitu jäset. Hetkel, mil jäsemepung alles moodustub, on jäsemevälja rakkudel võime moodustada ükskõik milline jäseme osa. Peale jäsemevälja mood jäsemepung. · Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Külgplaadi mesodermi rakud (nendest tuleb signaal), Schwanni rakud, aksonid, somiidid (lihasrakud), pigmendirakud... · Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6- esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis. FGF10 avaldub jäsemepunga mesenhüümis ja indutseerib ektodermis AERi tekke.
mis kujuneb gastrulatsiooni käigus epiblasti rakkude liikumisel läbi ürgjuti Vistseraalne endoderm asendatakse gastrulatsiooni käigus definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET) Endoderm paikneb algselt nö, lehena rullub hiljem torujaks struktuuriks (toru moodustumine algab otstest ja lõppeb keskel) – tekib ürgsool, mida ümbritseb mesoderm Ürgsool regionaliseerub dorso-ventraalsel ja anterio-posterioorsel teljel (WNT, BMP, FGF) – jaotub eessoole ja tagasoole piirkonnaks; lisandub kesksoole piirkond Kesksool ühenduses rebukotiga (rebujuha); tagasoolest sopistub välja allantois (kusekott) Sooltoru moodustumisel külgplaadi mesodermi mesenhümaalsed rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute näärmete epiteel, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas
See pärineb epiblastist. Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev)
annaabi.ee 
