- Teadmiste representatsioon – objektide tajupõhised ja funktsionaalsed tunnused - Portsessid mida saab kasutada et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises - Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid - Oimusagara struktuurid on keskseks struktuuriks – seovad teadmised, integreeriv keskus, aitab suunata Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. Funktsioonid: - Vistseraalsed signaalid, kehaseisundite tuvastamine ja interpreteerimine, interotseptiivne teadlikkus, representeerib somaatilisi markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke
liikumiste konvergeerudes (kitsendades) piki ühte telge ja pikendades piki teist telge (oluline gastrulastioonis, neurulatsioonis, organogeneesis, kehatelgede pikendamisel) Inimese neurulatsioon Embrüo peapoolne osa areneb kiiremini kui sabapoolne piirkond, mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks
annaabi.ee 
