Kliiniliselt, mõistet ,,katarakt" kasutatakse häirete puhul, mille puhul läbipaistmatus mõjutab nägemisteravust, sest paljudel normaalsetel läätsedel on vähene, mitteoluline läbipaistmatus, mis pole kliiniliselt väljendunud. Katarakti kirjeldatakse tavaliselt niimoodi, mis läätse piirkonnad on haaratud läbipaistmatusest. Läbipaistmatuse piirkonnad võivad olla subkapsulaarsed, kortikaalsed või nukleaarsed, ja lokalisatsioonilt võivad nad olla nii anterioorsed kui ka posterioorsed. Lisaks läbipaistmatuse tekkele läätse tuumas või korteksis, võib lääts muutuda värvuselt kollakaks või merevaigukarva. Katarakti võib kirjeldada ka veel selle järgi, mis staadiums ta parasjagu on. Katarakt selge korteksiga on ebaküps. Küpsel kataraktil on aga täiesti läbipaistmatu korteks. Katarakti kõige sagedasem põhjus on siiski kõrge vanus. Teised põhjused, mis võivad tekitada katarakti on: trauma, põletik, metaboolsed ja toitainelised defektid ja ka kiiritus kahjustus
Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2 (aposterioorses osas). Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. -Somiitide tekkel on oluline, et mesenhüüm muutuks epiteeliks. -Somiidi spetsialiseerumine: Somiitide saatus on tugevalt determineeritud juba enne, kui nad on tõelisteks somiitideks arenenud. Anterioorsed somiidid on määratud arenema nt kaelalülideks ja posterioorsed nimmelülideks. Sellise spetsialiseerumise eest vastutavad Hox geenid. -Somiidi diferentseerumine: sklerotoom- skeletielemendid; müotoom- lihased; dermatoom - nahk, osad lihased · Selgroo moodustumine Selgroolüli mood kahe kõrvutioleva somiidi poolsegmendi ühinemisel. Eesmise somiidi tagumine osa+tagumise somiidi eesmine osa=selgroolüli. Seda nim resegmenteerumiseks vanad segmendid kaovad ja tekib uus struktuur. Arvatakse et kõhreline kude diskide vahel on jäänuk seljakeelikust
annaabi.ee 
