Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid Hambad - hammashäälikud e dentaalid Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid Keel keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp apikaalid, keelelaba laminaalid, keeleselg keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio- ja postdorsaalid), keelepära ehk -juur radikaalid, keeleküljed külghäälikud e lateraalid Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs Artikulaatorid (aktiivsed häälduselundid): huuled, keel (tipp, laba, selg) Häälduskohad: (üla)huul, hambad, hambavall e -sombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu (uvula), kõri, häälepilu (glotis) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Ta on resonantsruum,
5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid Keele osad ja seal moodustatavad häälikud ehk lingvaalid: 1) Keeletipp – keeletipuhäälikud ehk apikaalid 2) Keelelaba – keelelabahäälikud ehk laminaalid 3) Keeleselg – keeleseljahäälikud ehk dorsaalid, eeskeelehäälikud ehk predorsaalid, keskkeelehäälikud ehk mediodorsaalid, tagakeelehäälikud ehk postdorsaalid 4) Keelepära ehk keelejuur – keelepärahäälikud ehk radikaalid 5) Keeleküljed – külghäälikud ehk lateraalid Vokaalide artikulatoorsed jooned Vokaal ehk täishäälik – hääldamisel õhk liigub vabalt ilma takistuseta (nt L puhul takistavad hambasombud). Vokaal on tavaliselt silbi tuum. Lühikesed vokaalid erinevad pikkadest oma laadi poolest. Pikad on lühikeste vokaalfoneemide ühendid. /sama/ sama /saama/ saama /saa:ma/ saama
annaabi.ee 
