põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks' Näiteks possessiivse perfekti konstruktsioon. [NP ade olema (P) PPP] Nt. Resultatiivkonstruktsioon. Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm
Lihtsustab ka saksa ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta märgib, et eestlased ei häälda f-i, asendades selle v-ga. Sõna algul ei esinevat d. 3. pöörde lõpp -p hääldub tugevalt. Teeb märkuse b ja v häälikuvahelduse kohta. Blume ei tõlgi saksa k määravat artiklit (der, die, das) eesti keelde. See pole tema meelest artikkel. Loobub st-lise possessiivse genitiivi kasutamisest. tahtma-tulevik saksa k mõjul. Ei kasuta mitte-eitust nagu Stahl. Objekti kasutamisel Stahlist korrektsem. Sõnajärg eestipärasem kui eelkäijatel, aga ikka saksapärane. Saksapärase joonena säilib olema paigutumine lause lõppu. Infinitiivitarindite kasutuses on ebakindlust. Saksapärane minu, sinu, meie, teie kasutus seal, kus peaks olema oma. Saksa umbmäärane artikkel (ein, eine) on eesti keelde tõlgitud sõnaga üks. Eelistab eessõnu järelsõnadele
annaabi.ee 
