Baudrillard üritab ümber lükata või ületada kapitalismi mõju, suunates oma tähelepanu igapäevaelu praktilisusele. Ta kontsentreerub väikestele poliitikale jalgu jäänud gruppidele nagu afroameeriklased ja homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris. Postmodernismi sotsiaalse teooria kohaselt on olemas 3 sorti analüüse · Ülemõistusliku tähenduse lammutamine · Killustumine ja hajumine · Võimu roll Posmodernistlikus sotsiaalses teoorias kajastatakse samuti 2 sorti vastaseise. · Analüüside mikropoliitika. Erinevus ja välistamine on mikropoliitilised fenomenid postmodernses sotsiaalses teoorias. Postmodernistid vaatavad vähem strukturaalsete piirangute ja mõjude poole (nt Marksism), vaid rohkem kohaliku mikropoliitika ja võimu igapäeva operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub
ka tuleb uus karakter. nö „Taandatud subjekt“ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb juhuslikes kogemustest..juhuslikud suhted jne jne tegelastiseloomustab ebakindlus, eksistentsiaalne maine, tihtipeale segaduses (Õnnepalu või Sauteri looming) tuleb filmilik poeetika, kaob piir eliitkunsti ja popkultuuri vahel jne minevik pole siiski kadunud, vaid tööta ntx subjekti (inimese) loomisel kaasa. minevik räägib alati oleviku keeles.. posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib.. iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega) pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte (ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule
annaabi.ee 
