Arstiteaduskonnas oli õppeaeg pikem ja raskem. Õigusteaduskonnas õppides sai ta nooremate õdede-vendade toetamiseks rohkem aega ja peale selle oli tal võimalus kooli kõrvalt tööl käia, mis katsid kulud söögi ning üüri jaoks. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikul tasemel ära. Ta suhtles kõige enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid Poskas poolehoidu vene kultuurile. Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda ülikooli kõrvalt tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all, et vältida probleeme keiserliku valitsusega. Samuti aitas ta üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku väljaandmisel. Jaan Poska lõpetas ülikooli aastal 1890 ning asus seejärel elama Tallinnas, kus võimalusi
Narva jõeni, eestlased võtavad neilt relvad ära ja panevad vangilaagritesse, kus nad haigustesse surevad Eesti pool peab takistama enamlikke väeosasid Tartu rahu Suvel 1919 likvideeritakse Eesti Töörahva Kommuun Lenin näitab sellega justkui nad oleksid nõus eestlasi aktsepteerima Juba septembris esimesed läbirääkimised kõik sõlmivad enamlastega rahu korraga esialgu rahu ei suudetud saavutada 5. detsember 1919 algavad Tartus uued kõnelused Poskas Peamine vaidlusobjekt on piir esimesed ettepanekud üsna utoopilised (nt et Ida-Virumaa kõik Venemaale) Relvarahu alates 03.01.1920 samal ajal kui käivad rahuläbirääkimised, samal ajal Narvas käib lahing, Venelased tahavad end Eesti aladele pressida et saaks võimalikult hea rahulepingu rahuleping saab Eesti jaoks üsna soodne, venelased ei murra Narvast läbi De jure tunnustus
annaabi.ee 
