Wagneri jaoks on kunst, kunstiteos kõige mõõt (see on tegelikult ka Wagneri muusikadraama tuum: ooper kui k u n s t i t e o s, mida ei tohi suvaliselt muuta, mingeid võõraid aariaid vahele toppida, vanu dekoratsioone kasutada jms.) Kunst on ainuke idee, millesse Wager uskus. Oleme varemgi rääkinud (sissejuhatavad loengud. Liszt). Kuidas 19. saj. kunst tahtis nihkuda religiooni kohale. Suuresti tänu Wagnerile kestis romantism edasi 19. sajandi II poolel. positivistlikul ajajärgul, mil usuti tõestatavatesse asjadesse, tõestesse faktidesse, teaduse ja tehnika progressi. Wagner oli üks vähestest, kes tunnistas nende probleemide olemasolu, mis paratamatult tekkisid teaduse ja tehnika arengu tõttu ning kes nägi ohumärke lääne tsivilisatsiooni arengus. Rängad probleemid olid tema meelest materjalism ja militarism. Tetraloogia "Nibelungi sõrmus" on õieti sellest problemaatikast välja kasvanud: Wagner peegeldab 19
ratsionaalselt, mis tähendab egoismi, tundetust, sõltumatust, teistega mittearvestamist. Tegelikkuses sellist inimest kohtab harva või üldse mitte. Seega on sageli ka inimeste käitumist majandusmudelitega peaaegu et võimatu väga täpselt kirjeldada. 1.8. Normatiivne ja positivistlik majandusteadus Eelpool nimetatud subjektiivsuse probleem teeb majanduses eriti oluliseks teha vahet normatiivsel ja positivistlikul majandusteadusel. Positivistlik majandusteadus on faktilisel materjalil põhinev analüüs. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Mis on vaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholi müügile? Normatiivne majandusteadus on majanduses toimuvate protsesside hinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks toimima. Vastab
annaabi.ee 
