seab empiristi dilemma ette (lk 109): "ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et nad seda on; või peab ta ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav" Alfred Ayer 1910-1989 Ayer ja verifikatsionism Loogilise positivistina eeldab Ayer verifikatsionistlikku tähendusteooriat, mille kohaselt saab väitel olla faktiline sisu vaid siis, kui leiduvad mingisugused kogemuslikud tingimused, mille kehtides saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite tähenduse teadmine on aposterioorne. Sellest järeldub, et iga faktilise sisuga väide peab olema aposterioorne ja kontingentne. Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid -
kõige nooremaga. Astronoomia nt on väga vana teadus, st on juba ammu jõudnud positiivse staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Edward Reedi tähelepanu kohaselt oli positivistlik 84 maailmavaade Euroopas XIX sajandi lõpus erakordselt populaarne: Igaüks oli positivist või vähemalt esitles ennast positivistina. Isegi sellised ebatõenäosed kandidaadid nagu Freud ja Husserl nimetasid ennast aegajalt postivistideks. Wundt oma sügava kiindumusega mõõtmistesse eksperimentaalses psühholoogias (kuid mitte mujal) oli positivist ja samal ajal tema kõige ägedam vastane, William James, kes pidas mõõtmist psühholoogia kõige tähtsusematuks osaks, väitis ennast samuti postivistiks olevat. Danto, Arthur 2000 Ühendused maailmaga 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism
annaabi.ee 
