kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus, Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma. Teda hakatakse pidama mõtlevaks ja konstrueerivaks luuletajaks
· Ebavõrdne tasustamine on teada, et mehed teenivad võrreldes naistega palju suuremat palka. Sageli ei suudeta seda isegi põhjendada. · Naistel on karjääriredelil tõusmiseks vähem võimalusi või kulgeb see väga aeglaselt. Enamasti peavad naised end mitu korda enam tõestama. · Vaatamata sellele, et kõrgharidusega naiste osakaal on ühiskonnas meeste omaga võrreldes suurem, on naistel madalama prestiizhi, tasu ja positisooniga ametid. · Naiste osakaal poliitikas on väike (kuigi valitsuses on viis naisministrit). Osalt on see ka naiste enda süü, sest puudub aktiivsus. Valimisnimekirju vaadates on mehed ees ja naised taga, nii ei ole valimistel neil erilist lootust. · Noori naisi (vanuses 25-35aastat) ei taheta võtta vastutusrikastele ametikohtadele (vaatamata sellele, et neil on olemas vastav haridus, teadmised jne)
annaabi.ee 
