1.3 Elektrivälja jõujooned Jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivse laenguga. + + - + + TPT Doris Toos
võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Jõujooned algavad alati positiivsetelt laengutelt ning suunduvad negatiivsetele laengutele. Potentsiaalide vaheks nim skalaarset füüsikalist suurust, mis võrdub laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja vastava laengu suhtega.
ELEKTROMAGNETLAINED §31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu.
F E= q Joonisel määratakse elektrijõu suunda antud välja punktis jõujoonte abil. + -- Mida tihedamini asetsevad jõujooned, seda suurem on välja tugevus antud punktis! Jõujooned alati algavad positiivsetelt laengutelt ja lõpevad negatiivsetel. Ülesann e 1 Ülesann e 2 Ülesanne 3 Milline on elektrivälja tugevus punktis, kus asub proovilaeng suurusega 2 nanokulonit, millele mõjub jõud 8 10 -7 N? Ülesanne 4 Elektrivälja tugevus punktis on 8 10 2 N/C. Selles elektriväljas asub proovilaeng suurusega 2 pikokulonit. Kui suur jõud mõjub sellele laengule? 4. Homogeenne elektriväli. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille elektrivälja tugevuse
Järelikult paiknevad pinna dS1 asukohas ka jõujooned tihedamalt kui pindade dS 2 või dS3 asukohas, mistõttu peab pinda dS1 läbima rohkem jõujooni kui ülejäänud pindu. See on igati kooskõlas elektrivälja tugevuse voo geomeetrilise tähendusega. 10.8b Gaussi teoreem Paiknegu mingis ruumiosas teatav hulk elektrilaenguid. Nende koosmõju tekitab selles ruumiosas elektrivälja, mille jõujooned alapunktis 10.7 kirjeldatu põhjal kas algavad positiivsetelt laengutelt ja suunduvad negatiivsetele, algavad positiivsetelt laengutelt ja suunduvad lõpmatusse või tulevad lõpmatusest ja suunduvad negatiivsetele laengutele. Olgu näiteks, nagu kujutab joonis järgmisel leheküljel, kaks positiivset ja üks negatiivne laeng. Ümbritseme need laengud mingi suletud pinnaga S, mida kujutab joonisel katkendlik ovaal. Osa elektrivälja jõujooni, mis algavad positiivsetelt laengutelt ja suunduvad negatiivsetele,
annaabi.ee 
