üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavorm erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks, neutraalseiks ja negatiivseiks. Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad, negatiivsed aga madalamad. Pinnavorme kujutavat kaarti nimetatakse topograafiliseks kaardiks. 3 Tuuletekkelised pinnavormid Lainetuse ja tuule tegevuse tulemusena võivad tekkida liivaluited või luiteahelikud. Tugev tuul suudab edasi kanda suurel hulgal liiva, mis kuhjub põõsaste, puhmaste jt
vastuvõtmine; Raamatukogude infotehnoloogiline moderniseerimine: informatsioonile juurdepääsu parandamine, raamatukogude töökorralduse muutmine, eeldused rahvusvaheliseks integratsiooniks, ELNET. Raamatukoguvõrgu ümberkorraldamine: tööstus- ja põllumajandusstruktuuride reorganiseerimine, territoriaalsed ja administratiivsed muutused, raamatukoguteeninduse optimeerimine, kesksete erialaraamatukogude reorganiseerimine. Arengu positiivseiks eeldusteks on- ajalooliselt kujunenud raamatukoguvõrk, raamatukogutöö kogemuse järjepidevus, lugejaskonna kasvanud infovajaduse surve. Kasvab raamatukoguhoidjate haridustase, erialateadmised ja oskused. Tasemeõpe on kaasaegne ja paindlik, võimalus omandada infoteaduse haridus magistri- ja doktoriõppe tasemel, olemas täiendkoolituse süsteem, raamatukoguhoidja elukutse väärtustamine.