Dünaamiline fotograafia on see, kus pildil antakse edasi oma tundeid, emotsioone ja liikumist. Selleks võib olla ka portree, kui inimene sellel näiteks naerab või nutab, sest ta näitab oma emotsioone. Tonaalsusedastus on võtteobjekti detailide erisuguste heleduste kujutamine fotokujutise vastavate detailide erisuguste tumenditena. Tonaalsusedastuseks nimetatakse ka protsessi tulemust, mida subjektiivselt hinnatakse vaataja taju järgi, objektiivselt võtteobjekti heleduste ja positiivkujutise heleduste suhte põhjal. Neid suhteid väljendab graafiliselt niinimetatud edastuskõver logB või positiivkujutise optilise tiheduse sõltuvus logB-st. Tonaalsusedastuse kvaliteeti näitab edastuskõvera hälve ideaalsele tonaalsusedastusele vastavast sirgjoonest. Mustvalge negatiiv-positiivprotsessi korral kasutatakse nelja kvadrandiga graafikut. Neljandasse ja kolmandasse kavdranti konstrueeritakse vastavalt negatiiv- ja positiivmaterjali
eemaldatakse emulsioonist, metalne hõbe jääb. Objekti heledad osad, nn. helendid, on ka optilises kujutises heledamad ning mõjutavad säritamise ajal filmi rohkem; ilmutamisel muutuvad need kohad tugevalt tumedaks. Tumenditega on vastupidi: varjukohad ei peegelda valgust a nendes kohtades jääb film valgusest mõjutamata ning ilmutamisel ei teki seal metalset hõbedat ega tumenemist. Helendite ja tumendite vahepealsetest aladest tekivad negatiivile pooltoonid. Positiivkujutise saamine. Negatiivist saab kopeerimisega piiramata hulga positive. Tavaliselt tehakse need fotopaberile. Paljundamisel asetatakse negatiivi fotokiht a paberi emulsion vastastikku; kontaktkopeerimisel on need otseses kokkupuutes, suurenduskopeerimisel asuvad teineteisest eemal. Läbi negatiivi fotopaberile juhitud valgus mõjutab paberi valgustundlikku kihti erinevalt olenevalt negatiivi tumedates kohtades ja tumendid negatiivi
annaabi.ee 
