keskkonnaga ja seda saab kasutada keeruliste ning väljamõeldud käitumisviiside puhul (vastutingimine tegeleb automaatsete reaktsioonidega). Operantne tingimine keskendub käitumise tagajärgedele. Midagi juhtub (eelnev sündmus: A), mis vallandab käitumise: B, mille tagajärjeks on käitumise tulemus: C. Töötaja peab kontrollima asjaolusid, mis mõjutavad seoseid käitumise ja selle tagajärgede vahel, tugevdades või nõrgendades käitumist (positiinve või negatiivne kinnitus soovitud või ebasoovitavale käitumisele, mis vähendab ebasoovitava käitumise esiletulekut). Positiivne tähendab alati millegi tegemist ja negatiivne millegi ärajätmist ja mõlemat võib kasutada ka üheaegselt. Tehnikana saab kasutada ka kustutamist, mis tähendab käitumise ja selle tagajärje vahelise seose eemaldamist. Positiivne kinnitamine on tavaliselt eelistatud tehnika. Samas erinevaid kliente mõjutavad
+ = iga V korral 4. liitmise suhtes leidub igal vektoril vastandelement (vastandvektor), st iga korral leidub , nii et + = + = ( = -) 5. (ab) = a(b) iga a, b kuulub R ja V korral 6. (a + b) = a + b iga a, b kuulub R ja V korral 7. 1 = iga V korral 8. a( + ) = a + b iga a kuulub R ja iga , V korral 5. Aritmeetiline vektor. n-mõõtmeline aritmeetiline ruum. Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega ja nende omadused. K - korpus; n - positiinve naturaalarv; Kn - kõigi n-mõõtmeliste vektorite hulk üle korpuse K n-mõõtmeliseks aritmeetiliseks vektoriks nimetatakse n arvu (a 1; a2; ...; an) = võetuna kindlas järjekorras; a1, ..., an K Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega: = (a1; ...; an); = (b1; ...; bn) 1. liitmine: + = (a1 + b1; a2 + b2; ...; an + bn) 2. skalaariga korrutamine: a = (aa1; aa2; ...; aan) Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega rahuldavad samu omadusi mis geomeetriliste vektorite korral
annaabi.ee 
