võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime" (3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel, kuigi Jumal ei olnud neid läkitanud. Selle käsu rikkumiseks loeti sedagi kui keegi tõotas midagi Jumala nimel, kuid jättis selle täitmata. Käsu vastu eksimiseks loeti ka kui Jumala nimel nõiuti ja positi. Hilisem juutlus on seda käsku tõlgendanud laiemalt et kuna Jumal ja tema nimi on niivõrd püha, siis ei tohi üleüldse Jumala nime, heebrea keeles Jahve suhu võtta, vaid tuleb öelda ja lugeda Jahve asemel adonai ehk Issand. Kristlik täiendus: Jeesus on öelnud: "Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: "Sa ei tohi valet vanduda" ja "Issandale vannutud vandeid tuleb pidada!" Aga mina ütlen teile: ärge vanduge
saa verifitseeruda induktiivse arutluse teel. Popper väitis, et kuna mitte kee- gi ei saa kunagi kõiki võimalusi jälgida ning kinnitada väite tõesust nende puhul, siis on vajalik vaid avastada üks teooriaga vastuolus olev näide, et teooriat kummutada. Ta leidis, et iga uskumuste süsteem, mis ei ole nii kinnitatav valsifitsee- rimise kaudu, tuleb pseudoteadusena kõrvale heita.2 Nende hulka kuulusid “inimliku käitumise reeglitest” lähtuvad mõtteviisid nagu loogiline positi- vism, metafüüsika, marksism, fa˘sism ja Freudi psühhoanalüütika. 1980nen- datel haarasid mitmed konservatiivsed poliitikud tema väitest, et valitsus peab pigem vältima halba kui taga ajama head sotsiaalsete reformide kau- du.3 A.4 Hayden White 2 See on jama. Sellega lihtsalt laiendatakse nende distsipliinide hulka, mida tahetakse tea- dusteks lugeda. Tegelikult peaks ikkagi olema nii, et iga väide on mingil abstraktsuse tasemel