paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua. Veelgi kaugemale läks teadusfilosoofiline dadaist ja anarhist Paul Feyerabend, kes argumenteeris selle kasuks, et lõplikult ei ole võimalik kinnitada teaduse paremust posimise ees ja teaduses sobib kõik anything goes. Reeglite rikkumine viibki teaduses huvitavate tulemusteni. Ta pidas teaduse jaoks viljakaks tunnustatud faktide ja teooriatega mitte kooskõlas olevaid kontrahüpoteese.
Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud panid aluse aritmeetikale ja geomeetriale. Neil oli kasutusel ka kuukalender. Tunti väga hästi astronoomiat. Ennustuskunst oli samuti kõrgel tasemel. Meditsiin oli tihedalt seotud posimise ja nõiduskunstiga. Arstid olid väga hinnatud. Usund Usul oli Mesop. Palju vasturääkivusi. Valitseja polnud nende jaoks jumal. Usk oli seotud riigivõimuga. Panteon ehk jumalaskond pärineb samuti Sumeritelt. Peajumal oli Anu. Tema poeg oli Enil, kes on paljudes müütides. Sügavuste isand Ea õpetas inimestele ennustus kunsti. Astmiktempel ehk tsikuraat. Linnakaitsejumal oli Marduk, pärast sai ta ka peajumalaks. Istar oli armastuse ja viljakuse jumalanna
Sageli 8 tapeti lapsed, kes juhtusid sündima mõnel õnnetul päeval. Iidne ühiskondlik ideaal oli paljulapseline pere. Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades teda nii nagu pidas vajalikuks ja seda oma surmani. Elu andnu võis elu ka võtta. Ühelgi teisel rahval polnud oma laste üle nii suurt võimu kui roomlastest pereisadel. Perekond oli isa au ja uhkus. Esimesel elunädalal hoiti last igasuguse nõiduse, halva silma ja posimise eest. Ei tehtud erilist vahet poisi ja tütre sünni vahel. Mõlema üle rõõmustati. Last toitis ema, mitte amm. Poisile määrati varakult meeshoidja. Õed ja vennad mängisid ja kasvasid esimesed seitse aastat koos. Mängud ja mänguasjad olid sarnased meieaegsete laste mängude ja mänguasjadega. Kui poiss sai seitsme aastaseks, algas tema kasvatamine meheks. Isa pidas oma auasjaks kasvatada poeg isiklikult heaks kodanikuks ja sõduriks. Poiss sai isa kõrval praktilist õpetust
Linnas varjab Serhodza üks tsekistide käes vangis oleva isa naistest Tamara, ent peagi saavad operatiivtöötajad ka sellele varj8upaigale jälile. Lõpuks jõuab Serhodza järeldusele, et Usbekistanis pole tal enam kohta, ent enne välismaale põgenemist peab ta tapma Masudi, kes on kõik tema probleemid tekitanud. Masudil on vahepeal õnnestunud kool taas tööle saada. Tema ja Trosin, üldse tsekist käsitlevad kooli ja haiglat, mille nad ka rajavad, kui vahendeid võitluses religiooni ja posimise vastu, mille abil hoiab kohalikke oma võimu all isaan Salahitdin. Kõik ongi loomulikult nii, nagu nad eeldavad. Kui üha rohkem lapsi hakkab koolis käima, saadetakse külla Masudile abiks teiseks õpetajaks ka Salima, kelle vastu noormehel siiski enam armutundeid pole. Teose lõpus satub Masud taas kodukohta tulnud Serhodzale peale ning nad lasevad teineteist maha. Teose lõpeb poja matustega. Masudi isa Mahkam Masudov mõtistleb poja matustel kurva saatuse üle, kuid leiab, ükski