polnud müüdud ka ühtegi maali. Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui "Lüliti" oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised. Peagi avastas ta aga, et loomades on midagi sellist, mida ta pidas vajalikuks enda maalil kujutada. Nii juhtus, et näiteks koerad, keda ta erootikaajakirjades järjepanu avatud suudega poseerivate naiste eeskujul hakkas lahtiste suudega joonistama, olid talle väga südamelähedased. 1992. aastal kolis ta Tartusse tagasi ning tema kui kunstniku edu hakkas tasapisi kasvama. Ta korraldas mitmeid väiksemaid näitusi ja ka "Lüliti" sai uue hoo sisse. 1993. aastal oli suur läbimurre - toimus Navitrolla ja Tarmo Roosimöldri näitus Tartu galeriis "Vaal" ning tähelepanu äratas "Lüliti" kui ühing, kuid tunnustust ei leidnud selle tööd, sest loomingult
Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui "Lüliti" oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised. Peagi avastas ta aga, et loomades on midagi sellist, mida ta pidas vajalikuks enda maalil kujutada. Nii juhtus, et näiteks koerad, keda ta erootikaajakirjades järjepanu avatud suudega poseerivate naiste eeskujul hakkas lahtiste suudega joonistama, olid talle väga südamelähedased. 1992. aastal kolis ta Tartusse tagasi ning tema kui kunstniku edu hakkas tasapisi kasvama. Ta korraldas mitmeid väiksemaid näitusi ja performance ja ka "Lüliti" sai uue hoo sisse. 1993. aastal oli suur läbimurre - toimus Navitrolla ja Tarmo Roosimöldri näitus Tartu galeriis "Vaal" ning tähelepanu äratas "Lüliti" kui ühing, kuid tunnustust ei leidnud selle tööd, sest
annaabi.ee 
