linnud, kuid mitte nn. tüüpilised laululinnud. Rooruik on lind, kes on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud.
26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus; 51) heletilder Tringa nebularia; 52) mudatilder Tringa glareola;
Ergav -a Erk Ergu Haab Haava Haigur Haigru � lind Ardea Hain -a � LE �hein� Haljas Halja III v. Hallik -a Haug Havi Haugas Hauka Hea Heameel -e Heat�iv -u Hein -a Hele -da Helemeel -e Heli Helin -a Helk Helgi Hellik -u Helm -e � �merevaik� Helmet�iv -u Helves Helbe III v. Hiis Hiie Himot -u Hink Hingu � kala Cobitis taenia Hius Hiukse � LE �juus� Hommik -u Hong -a � �vana m�nd� Hoovat�iv -u Huik Huiga v. Huigu � lind Porzana Humal -a Hurmas Hurma < �hurm� � �veri� Hurmet�iv -u H�be -da H�imulemb -e H�rak -u � LE �punane (v. valge) s�star� H�rnas H�rna � �j�eforell� H�belik -u H�itse H�itsme H�mar -a H�nilane H�nilase H�rm -a Hyljes Hylge Hytsi � LE �s�si� Hytt Hyti � LE �metstuvi� Hyvalemb -e Hyvameel -e Hyvat�iv -u Hyyp Hyybi � ka �kassikakk� Ida Idu Eo Igalemb -e Igap�iv -a Ihaldu Ihameel -e Ihalemb -e
auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Raskemini ligipääsetavatel kuplinõlvadel säilinud vanad kuusikud on elupaigaks laanerähnile, kelle esinemissagedus on ülejäänud Eestiga võrreldes kõrgem. Leidub siin alal jäälindu (Alcedo atthis), täpikhuike (Porzana porzana), väikest-konnakotkast (Aquila pomerina) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Haanja Looduspargi Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Haanja LP) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Administratsioon asub Võru maakonnas Haanja vallas. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele jaguneb Haanja
annaabi.ee 
