Enamik jääb vahepeale ja eelistab lihtsalt üht või teist varianti. Kultuur on sellistest suhtumistest koosnev portree. Just Aasias võib selliste portreede ja kombinatsioonide rohkus tunduda üllatavalt suur. 4 2. Tervitamine · Keel ja sõnavara Jaapani kõnekeel on erinev teistest aasia keeltest, kuid palju on laene teistest keeltest: näiteks väljend ,,tänan teid", arigato, on tegelikult portugalikeelse sõna obrigato tuletis, mille portugaalsased 15. sajandil oma reisidel läbi Ida-Aasia kaasa tõid. Kirjakeeles on palju laene hiina kirjavormidelt. Täis-ja kaashäälikud on jaapani keeles lähedased inglise keele omadele, välja arvatud l ja r. Need häälikud on jaapani keeles sarnased, kuid neid hääldatakse põrisedes. Hiinas räägib enamik inimesi dialekti e kohalikku keelt. Mandariini keelt, mis on ametli, räägitakse Pekingis ning seda õpetatakse koolis
1921. aastast alates esitati kaebusi võõrkeelsete nimesiltide vastu ja ettepanekuid ka saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930. aastatel, kui ka ametlikul tasandil avaldati sellekohast survet. Riiginime Eesti võõrkeelsete vastete kohta peeti mõttevahetust (kas ainult Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena tarvitada Estonia, saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelse nimena Estland (Politseileht 20.11.1926). Peamiselt 1920. aastatel, ent ka hiljem tegeldi palju kohanimede keelelise korrastamisega. Selle ülesande võttis endale Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus, kes vastas posti- ja raudteevalitsuse ja teiste riigiasutuste sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused
annaabi.ee 
