Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid variatsioone. Portsjonviisiline karjatamine ehk ribakarjatamise puhul on tegemist paindliku rotatsioonilise karjatamisviisiga, kus karjatatavat pinda ja seega rohusööda kogust piiratakse teisaldatava elektritaraga. Oluline on seejuures piirata karja juurdepääs juba söödud karjamaaosale, et anda taimikule aega normaalseks ädalakasvuks. Nii paindlik rotatsiooniline karjatamine kui ka portsjonkarjatamine nõuab suuremaid investeeringuid karjatarade ja -teede ehitamisesse, joogikohtade sagedam transportimine ja pidev töö karjatamise organiseerimisel vajab ka enam tööjõudu. Samas on antud karjatamisviisi eeliseks rohumaasaagi efektiivsem kasutamine ja karjamaataimedele sobiliku kasvukeskkonna loomise läbi kultuurtaimiku pikem eluiga. Järelkarjatamisviisi on praktiseeritud nii loomade vaba- kui ka rotatsioonilise karjatamise tingimustes
liikumiseks - 1 tund, joovad 10 min.; -päeval söövad - 60% -karjatamisviisid: -vabakarjatamine ekstensiivne viis -kopliviisiline karjatamine - ühes koplis 1-3 päeva, ühe kopli suurus 10 lehma kohta 0,2-0,3 ha, kevadel rohukasv 18-21 päeva, sügisel 30-36 päeva - koplite arv planeerida sügise järgi -koppel ei tohi olla lai õige laius = lehmade arv x 0,8...1,2 -portsjonkarjatamine portsjon 1-1,5 tunniseks söömiseks (+1-1,5 tundi muu tegevus); tööaeg 2 tundi iga päev -karjatamist alustada kopli kaugemast osast, järjest laudale lähemale; enne lauta minekut anda uus portsjon, laudast tulles samale tagasi -ühele lüpsilehmale arvestatakse 0,5 ha karjamaad -karjatee laius võiks olla 4-6 m, sama laiad ka väravad -lüpsilehma kohta tuleks arvestada 60-110 liitrit vett ööpäevas (sellest -65%
annaabi.ee 
