(LK 253) Levik ja elupaik: Järvede ja suuremate , tavaliselt sügavate jõgede põhja lähedal elutsev röövkala.Eelistab mudapõhja,vajab peiduurkaid. Meil esineb väga väikesearvuliselt, peamiselt Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Pihkva järves püütavat aastas 1-3 isendit. Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu-Kasari jõe vetes Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva (Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes.
Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki marjateri korraga, vaid mitu korda, seejuures väiksemate järkudena. Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased koetakse pikema aja jooksul ja ebasoodsate välistingimuste korral ei hukku mitte kõik marjaterad ja vastsed. Ülejäänud aga, sattudes sobivatesse tingimustesse, saavad anda küllaldase järglaskonna. 3
annaabi.ee 
