Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga. Linnastumise tase tõusis 70-80%-ni. Infoühiskond Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud. 2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone.
- Mandelkeha – emotsionaalse info töötlus ,osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel Episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Oimusagaras asub hipokampus, mis on tugevalt seotud mäluga. Semantiline mälu: - Teadmiste representatsioon – objektide tajupõhised ja funktsionaalsed tunnused - Portsessid mida saab kasutada et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises - Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid - Oimusagara struktuurid on keskseks struktuuriks – seovad teadmised, integreeriv keskus, aitab suunata Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. Funktsioonid:
annaabi.ee 
