Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm. · Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. · Kuigi põllumajandussaaduste eksport on minimaalne, on Norra näiteks toornafta ja maagaas ekspordiga maailmas kõrgel kohal (40% Norra koguekspordist). 4. Metsasuse portsent · 38% Norrast on metsade all, mis teeb umbes 123 037 km , mis on omajagu hea tulemus. 5. Peamised metsa- ja puuliigid. · Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Umbes 900-1200 m kõrgusel merepinnas on paju ja kääbuskase vöönd. 6. Metsade paiknemine · Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt.
Leedu metsade FSC-sertifitseerimine sai alguse 2001. aastal. Esimene sertifikaat anti välja kaks aastat hiljem Druskininkai riiklikule metsaettevõttele (NEPCon 2005). 17 Kokkuvõte Leedu metsaseadus on suhteliselt lühike ja lihtne võrreldes Eesti metsaseadusega, mis on palju mahukam ja detailsem. Leedu metsaseaduse järgi on mets 5 korda väiksem ala kui Eesti metsaseaduse järgi ning siit võib järeldada, et tegelikkuses Leedu metsasuse portsent on veelgi väiksem (kui võtta meie metsaseaduse järgi). Erametsaomaniku jaoks on seaduses positiivne see, et metsa inventeerimine ja ka tuleohutussüsteemide paigaldamine käib riigi rahadega, kuid samas metsa kaitse tuleb ise tagada ning seenelistel ja matakajatel on igas metsas mitte olenevalt omanikust vaba voli. Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel nagu Eestiski. Erametsade toetuse ja arendamisega ning metsaomanike harimisega on hiljem
annaabi.ee 
