Voluutide, lehtede ja muude kaunistustega on kaunistatud ka laed, seinad, ahjud jt. Banketisaal mulle eriti ei meeldinud. See oli küll kaunistatud, kuid oli mittemidagiütlev. Sain teada, et mööblit lossis ei olnud, see toodi Peterburist kaasa, kui Kadriorgu mindi. Alles 19. sajandil viidi lossi mööbel, mis sinna jäi. Toolid olid madalad, kuna naiste jalad ei tohtinud kleidi alt välja paista, seetõttu olid neil ka suured, maani kleidid. Banketisaalis olid välja pandud ka mõned hiina portselanvaasid, mille värvideks olid peamiselt valge ja sinine. Käisime ka hõbedakambris, kus oli mitmeid varjatud tarbega esemeid (välimuse järgi ei osanud öelda, mille jaoks see tarvilik oli). Hõbedakamber minus vaimustust ei tekitanud. Lossi ruumides on säilinud ka mõned erakordsed ahjud, mida vaevalt praegu kusagil leida on. Need on valmistatud kahhelkivist ja seisavad jalgadel. Ahjud on sinise ja valge maalinguga. Neid oli varem ka teiste värvidega, kuid säilinud ei ole. Arvatavasti on ahjud
vitriinkappidesse. Rokokoo interjöörides oli oluline ka hiina motiivide (chinoserie) mänguline kasutamine ruumide, mööbli, fajansi ja portselani kujunduses. Nt võis terve tuba olla kujundatud hiinapäraselt (see oli küll enamasti eurooplase ettekujutus hiinapärasusest), kasutati hiina motiividega pabertapeeti (ka kangale kleebituna). Moes olid hiinapärase ornamendiga sirmid. Imiteeriti lakktehnikat, originaalesemetest olid kujunduses suured portselanvaasid ja ka fo-koerad. 18. sajandi keskel oli igas palees hiina tuba. Värvid. Värvigamma oli õrn ja pastelne, eelistatud olid õrnroosa, leheroheline, taevasinine, valge ja kuld. Chinoiserie meelisvärvideks olid sidrukollane ja mandariinioranž. Ornament. Rokokoo-ajastul lõid dekoratiivkunsti meistrid Oppenord ja Meissioner tervikliku asümmeetriale tugineva ornamendisüsteemi, mille põhimotiiviks oli rokai (orvand). Lisaks kõige
annaabi.ee 
