> Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900 > Harilik tellis 16001800 > Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi
Seejärel tükid autoklaavitakse rõhu all ja saadakse veniv kleepuv vedelik – vesiklaas. Peamiselt kasutatakse vesiklaasi: liivapinnaste tugevdamiseks – liiva immutatakse vesiklaasi lahusega; liivapinnaste veetihedamaks muutmiseks, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmiseks, lisandiks puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamiseks. 95 7.6. Portselandtsemendi tootmine Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine. Sageli nimetatakse seda lihtsalt tsemendiks. Tsementi toodetakse Kundas. Tsemendi toormaterjal Enamikel juhtudel kasutatakse tsemendi tootmisel kahte toorainet: ¾ osa mingit kaltsiitkivimit – lubjakivi, kriit, marmor; ¼ osa harilikku savi. Ka Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsemendi tootmisprotsess koosneb kolmest tsüklist: 1) tooraine ettevalmistamine, 2) põletamine,