1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles (u. 385-335 e.m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning
proportsioonidega Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga; käed rinna ees; tavaliselt lokkisjuukselise soenguga; näol nn "salapärane arhailine naeratus" Skulptuur saavutas oma täiuse klassikalisel perioodil. Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Kreeka skulptor Polykleitos püüdis oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu ("Odakandja"). Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni "Kettaheitja". Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias, kes kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune