Under ja Hackeri abielu purunes I maailmasõja ajal. 5.) Under ja Vilde Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. 6.) Under ja Laikmaa Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa ,,MUTTI" 7.) Under ja Antson 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta puistas voodisse talle roosiõisi ja täitis kõik tema soovid. Adson käis igalpool Mariega kaasas, oli tema saatja. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
annab moraalile meditsiinilise tähenduse. Tema arvates on moraali tagamõte elule kättemaksmine kontrollimatu oleku eest. Moraal on nii-öelda piirav pildiraam, millest üle minna ei tohi ja mis takistab meil teha asju kergemaks, mida me võib-olla tahaks. Jumal on lihtsalt vahend, kuidas inimesi rikkuda teispoolsuse ja muu hetkese maailma alavääristamisega. Nietzsche sõnul tunneb inimene ainult ära iseennast teises inimeses. Enda eneseimetluses näeb ta ka endale sarnast inimest ehk portreerib iseennast. Tema arvates ei kehti üliinimestele moraalinormid. Nietzsche filosoofiat on mõjutanud darvinism, mis pani olelusvõitlusega inimesi teisiti mõtlema. Teatakse, et on olemas nõrgemad ja tugevamad, haigemad ja tervemad. Nõrgemad hävivad, sest looduses neid ei aidata. Tema filosoofia on antisotsiaalne (mõõdukuse ja ühtsete väärtuste vastu), antikristlik, antimoraalne, antifeministlik (pidas naist nõrkuse sümboliks).