Tahtis, et portree näitaks modelli psüühikat, isiksuse olemust. Modigliani stiili iseloomustavad pikaksvenitatud figuurid, längus õlad, lihtsustatud jooned, eriline nukker meeleolu. Jeanne Hebuterne´i portree. 1919. Maalid on pruunjasoranzis või tuhmsinakas värvigammas. Aktid Aktide joonistamisel jälgis kunstnik erilist joonetunnetust. Kunstnike akte on nimetatud psüholoogilisteks portreedeks. Modigliani naisekeha on stililiseeritud, tugevate kontuuridega ning värvidega toonitatud. Aktide maalimisel ja joonistamisel saavutas Modigliani plastilise ja emotsionaalse meisterlikkuse. Alasti diivanil. 1917. KOKKUVÕTE Kunstniku loomingul oli palju erinevaid mõjutajaid, kuid ometi kujundas Modigliani välja isikliku, omapärase ja üsna kergesti äratuntava stiili.
traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus, tasakaal.Kabaree.Põrgu.Absindijoojad.Neegripead. Sügavtrükitehnikate üheks andekamaks viljelejaks Viiralti kõrval oli Aino Bach.Bachi
ruumi, kuhu joosta; inimese pilgul ruumi, kuhu vaadata). 2. Kadreerimine loob meeleolu: tihe lõikus tõstab esile tegelase. Ära tuleb jätta tühi ja tarbetu foto osa. 3. Objektidele tuleb jätta natuke hingamisruumi: liiga tihe kadreering teeb pildist arusaamise keeruliseks. 4. Inimesi kadreerides ei tohi amputeerida – sõrmed, randmed jne. Võib kadreerida juukseid ja jalgu. 5. Ei saa lõigata tegevuspilte portreedeks, sest siis läheb kaduma kontekst, mis on vajalik näoilme mõistmiseks. Foto kunstilise väärtuse tõstmine. 1. Igas fotos peab olema tähelepanu ehk fookus. Selle võib luua pilk, käeviibe, tegevus. 2. Tuleks järgida kuldlõiget: panna fookus vertikaal-või horisontaalsihti nii, et see jaotab pildiala kolmandikeks. 3. Inimene pole fotot vaadates võimeline korraga nägema tegevust esiplaanil ja tausta. 4
annaabi.ee 
