Aga asjad ikka venivad, pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13.sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib
kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama. Korraldada maksusüsteem nii , et riik saaks tulu+ kõik kohalikud asjad ära investeerida ( toit, sõjavägi jms). Maksustada sai tp. Aadli ül tp hingesumma kätte saada. Viljamaks( veskitollimaks) alates 17 saj I v. Põhitulu tuli siiski kaubandusest-> kaubandusel riiklik kontroll-> litsents ( maks) ja II maks oli portoorium. Kaubandusele pandud maksud andsid provitsist saadavatest maksudest põhitulu. Selle juurde kuulus ka raamatupidamine, kuhu pandi kirja aasta eelarve, kus oli kirjas kõikvõimalikud palgad, kulud ja tulud. Kohalikel bürokraatidel tuli kõik tulud ja kulud kirja panna. Aastaaruanne saadeti Stockholmi. Samas tulusid ka rentide pealt. Eestimaal jätkuvalt ka riigimaavaldused, kust tuleb ka tulu. Seoses tollisüsteemi ülesehitamisega. Kauplemistingimused pidid olema võimalikult soodsad
annaabi.ee 
