kiiratakse või neelatalse energiakvant ht, mis võrdub nende olekute energia vahega ht=Em-Ek. Ta oletas, et elektronid suudavad ühelt lubatud orbiidilt teisele hüpata. Järelikult muutub hüppeliselt ka aatomi energia. Bohri aatomimudel on : aatom on ststsionaarses olekus , kui elektron liigub tuuma lektronväljas mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant. Energia kiirgamine ja neeldumine aatomis toimub vaid portjonite kaupa. 4.Kvantarvud - mõiste ja mida mingi konkreetne kvantarv määrab. Kvantarvud iseloomustavad aatomi olekut, määravad ära aatominerrgia taseme, määravad elektronkatte struktuuri jagunemise elektronkihtideks ja orbitaalideks. Kvantarve on kokku 4: a) Peakvantarv- keskmine kaugus tuumast, tähis n b) Orbitaalkvantarv- määrab orbitaali geomeetrilise kuju , võimalikud orbitaalid, mis on I väärtuse korral stabiilsed . Tähis I
Kus w2 ja w1 on kahele ainele vastavate piikide laiused baasijoonel. Kui piikide laiused on võrdsed (w2=w1=w): Euroopa farmakopöa järgi: Kus tR1 ja tR2 retensiooniajad või teepikkused piki baasijoont alates süstehetkest kuni kahe kõrvutioleva piigi max-dest tõmmatud vertikaaljoonteni; wh1 ja wh2 piikide laiused poolel kõrgusel. Teoreetiliste taldrikute teooria põhineb eeldusel, et kromatografeeritav aine läbib sorbendkihi portjonite kaupa ja seejures jaotub võrdeliselt selle elementaarlõikudel taldrikutel. Iga uus liikuva faasi portsjon, mis liigub esimesele taldrikutele, kutsub esile aine uue jaotumine liikuva ja liikumatu faasi vahel ja osa selle ülekande teisele taldrikutele. Nüüd saabub teasel taldrikul aine taasakaalujaotus tahke ja vedela faasi vahel ja uus liikuva faasi portsjon kannab osa ainet kolmandale taldrikutele. Mida kauem see toimub, seda rohkem arvu taldrikutega on aine seotud.
Järjestus on väiksemaist tasandist: Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad (kõnetakt ehk jalg). Kõnetakt koosneb 1-3 silbist, rühuline või kaasrõhuline silp, välde. Kõnetakt on selline segment, mille puhul häälikute kestussuhted nt rõhk säilib. Oluline on, mis ulatuses määrata hääliute pikkus, mia materjali esiatda lapsele lugema õppimiseks. Kõnetaktideks jaotumine tuleb selgeks teha!!! Süntagmade (,,portjonite") tasand: üks või rohkem sõnu, mille vahel kõnes pausi ei ole. On kõnetati või silbipiiri paus aga mitte sõnadevaheline. ,,pärast lõunat tuli meile külaline." Kuidas hääldad? Saab mitut moodi. (Foneetiline (prosoodiline), sõna, süntagma. Süntagma on kõnesegmennt. Ta võib aga ei pea kokku langema.... millega?? Segmentideks jaotumine sõltub kontekstist: nt kõnes silbipiir (üpldse silp) on omaette nähtus. Lausungitasand: võib koosneda liht- ja liitlausungitest.
annaabi.ee 
