lasksid pooleldi käsitööndusliku tasemega kunstnikel maalida seinad täis kreeka maalide koopiaid. Kõikide vahenditega püüti esile kutsuda ruumilisuse muljet. Maapiirkondades olid asjalood mõnevõrra teised. Plinius kirjeldab oma Tusculumi suvila asukohta: "...sa nagu näeksid enda ees mitte mitte tõelist maastikku, vaid suurepäraselt maalitud maastiku ideaali..." Hoonete paigutus oli vabam- mõisa sissesõidu ees asus suur, lahtisest portikusest ümbritsetud õu, teenijateruumid olid lahutatud eluruumidest, Sageli rajati parke, kus alleed vaheldusid muruväljakutega. Tarbeehitised Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma meistrid suutsid kohandada ehituskunsti paremini inimese vajadustele. Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma
üldiseloomult kaunis varaklassitsistlik-palladiaanlik (1. joon.). Ehitis, kaunis laia frondiga, on kavatsetud kolmekordsena; fassaadi keskmise osa moodustab kuuest dooria-tuski sambast koosnev portikus; sambad seisavad seina vastu asetatud ja alumise korra kõrguseni ulatavatel rusteeritud postamentidel motiiv mis esineb äärmiselt harva klassitsistlikus arkitektuuris; sammastele on asetatud viil; postamentide vahel on kolm sissekäiku. Portikusest pahemal ja paremal pool olevad fassaadi osad on mõlemad kaheks pinnaks jaotatud, mis on käsitletud üksteisest kaunis erinevalt: seespool olevatel pindadel on vööde simsid teise ja kolmanda korra akende vahel, äärmistel pindadel aga täidised, siin peale selle veel kaks laia pilastrisarnast eendit. Nagu öeldud, on selles kavandis ilmne varaklassitsismi (Louis XVI stiili) vormikõne. Ühtluse puudus fassaadi liigendises, peened sambad ja suur vahe nende vahel,
annaabi.ee 
