Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina, Boliivia, Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine. 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond.
Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele. Paavstid käisid ka seal ja mõistsid hukka orjastamist ja põliselanike kiusamist ja mõrvamist. Põliselanikud peaaegu kadusid. Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul. Põgenes Põhja-Aafrikasse, kus lahingus kaotas ühe oma silma. Teine konflikt, oli
annaabi.ee 
