riski, kui ei ole võimalust seda kompenseerida täiendava tuluga ( Eesti Päevaleht 2008; 180). Investeerimisobjekte võrreldakse omavahel ratsionaalsest käitumisest lähtudes riski ja tulu skaalal. See tähendab, et igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Kaasaegses portfelliteoorias modelleeritakse vara tulusus kui juhuslik suurus ja portfell kui kaalutud keskmine varadest, mistõttu ka portfelli tulusus on juhuslik suurus teatud keskväärtuse, dispersiooni ja teise juhuslikku suurust iseloomustavate karakteristikutega. 4 Riskimõõduna vaadatakse selles mudelis portfelli tulususe dispersiooni. (Anet Tomberg 2007; 5)
Sellist jaotust nimetatakse diversifitseerimiseks ehk riski hajutamiseks ja see annab kokkuvõttes tootluste väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski. Joonis . Efektiivne tulukõver. (Riskglossary 2011). Kui meil on teada optimaalsed kombinatsioonid maksimaalse võimaliku tulususega, siis tekib küsimus, milline neist riski ja tulu optimaalsetest kombinatsioonidest on investorile parim. Selle tarvis tuuakse portfelliteoorias sisse riskivaba tulu mõiste. See tähendab suurimat tulutaset, kus investeeringurisk puudub. (FRDN incorporated, 2011) Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused
annaabi.ee 
