langetamisel ja see on viinud isegi praktikani, kus ettevõtte juhtkond kindlustab end kindlustusettevõtetes kohtukahjude vastu (Economist ,november 1999). Jaapani panganduskeskses süsteemis hoitakse seega aktsiad pankade poolt korporatiivse kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult (nagu portfelliinvestorid oleks seda soovinud). Seetõttu on Jaapani aktsiaturud on olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele kuni tänase päevani ka suhteliselt mitteatraktiivsed. Samuti soovitakse ring-omanduse süsteemiga kaitsta Jaapani korporatsioone välisinvestorite poolsete ülevõtmiste ja ühendamiste eest. Sooviti, et suurkorporatsioonide kontroll kuulub väikse arvu emapankade ja need omakorda väheste perekondade kätte. Nii püütakse end kaitsta väliskapitali sissetulemise eest. Vaid väike hulk aktsiaid on väikeinvestorite käes, kes siis nendega börsil loiult kauplevad
Cross-holding-süsteem. Selles süsteemis on pangandus välja kujunenud kontsernina, kuhu kuuluvad ka finantsäriga mittetegelevad ettevõtted. Sellist äriühendust nimetatakse Jaapanis keiretsuks. Pangad on ettevõtete ja ettevõtted pankade osanikud. Jaapani panganduskeskses süsteemis hoiavad pangad seega aktsiaid kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi võibki seetõttu rohkem seostada Mandri-Euroopa kui anglosaksi süsteemiga. 1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks
annaabi.ee 
