juurdevool pikema aja jooksul enamasti ei ületa. Et väikese riigi välisinvesteeringuvajadused on reeglina absoluutmahus väiksemad, jätkub siin olulise efekti saavutamiseks ka väiksematest summadest, mida on rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kergem leida - kas või spetsiaalselt riskantsete projektide ja katsetuste tarvis eraldatud arendusfondidest. Otseinvesteeringutest üleminekuriikide majandusse ning Eestisse tehtud otse- ja portfelliinvesteeringutest annavad ülevaate tabel 3ja tabel 4 ning joonis 3. Sõjajärgse aja eduka kapitaliimportija äärmuslik näide on samuti suhteliselt väike riik - Korea Vabariik. Rohkem kui 27 aasta vältel, ajavahemikul 1953-1980 oli väliskapitali sissevoolu aasta keskmine tase Koreas 9% SKT-st. (NB! Eestis on viimase kahe aasta jooksul välismaiste otseinvesteeringute juurdevool samuti ületanud 9% SKT-st). Sellise ulatusega kapitali sissevool tekitas 70-ndate aastate lõpuks, s.t
pandud kirjutamata reeglid ja usaldus. RIIGID VAJAVAD RVE’D SEST SEE PAKUB TÖÖKOHTI. RVE’D VAJAVAD RIIKI SEST SEE TAGAB INFRASTRUKTUURI. Välismaine otseinvesteering on riigipiire ületav korporatiivne mehhanism, mida kasutades suurettevõte omandab tootmisvara teises riigis. See võib aset leida juba olemasolevate tootmisüksuste ülevõtmisel või suurettevõttesse sulandamisel enamusomanduse endale saamise teel, või ka täiesti uue ettevõtte loomisel. VOI erineb portfelliinvesteeringutest selle poolest, et loob pikaajalised suhted emaettevõtte ja investeeringute sihtriigi tootmisvahendite vahel. Suurima olulisusega pole sellise investeeringu puhul mitte finantsülekande iseloom, vaid juhtimiskontrolli sisseseadmine hulga piireületavate tootmist organiseerivate faktorite vahendusel. VOI-t peetakse selle tootmist, kaubandust, finantse, teadmisi, tehnoloogiaid, juhtimispraktikaid ja tööjõudu muutvate protsesside tõttu globaalsete tootmisvõrgustike
annaabi.ee 
