lisan mõistele kera midagi, mis temas endas ei sisaldu - sest kera ei pea olema sugugi mitte kuldne. Ma lisan siin ühe tunnuse, mis pärineb kogemusest. Kui ma ei ole kogemuslikult kontrollinud, kas see kera on ikka kuldne, siis ma ei saa seda otsust ka langetada. 6 See tähendaks, et sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a porteriori, kogemusest. Selliselt moodustunud otsus ei ole loomulikult üldine ja paratamatu. Kuidas on aga sellise üldistava lausega nagu: Igal muutusel on oma põhjus? Kogemus ei õigustaks mind selle juures kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema. See lause on sünteetiline - sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui palju tahan, ma leian ees vaid muutumise ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega. See lause on üldine ja paratamatu
ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki juhtumeid vaadelda. Ehk on võimalik a priori alusel lauseid moodustada? Loogikast üksi ei piisa. Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse klassideks: kogemusotsustused(sünteetilised, sest a prioris ehk mõistusest ei piisa, sest analüütilise puhul ei pea kogemusele tuginema) ja matemaatilised otsustused(analüütilise
annaabi.ee 
