E.m.a olid kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud. 4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi. Individualismi arengu tõttu muutus oluliseks porteekunst. Tuntumad skulptorid Lysippos (Kaapija) ja Praxiteles (Knidose Aphrodite). Kuigi kreeklased ise hindasid kõrgelt maalikunsti, ei ole sellest ajast palju säilinud. Rohkem tunneme aga kreeklaste keraamika ja sellega seostuva vaasimaali ajalugu. Vaase kaunistati algul vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid
või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu. teda ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süžeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi antud just niisugusena, nagu ta oli, ilma ilustamiseta, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepära kallis. 5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike
annaabi.ee 
