Ise ma küll kirikus ei esine. Olen kirjutanud mõned laulud ise noodijoonestikule. Õnneks on just leiutatud noodijoonestik tänu Guido Arrezosele. Seda lihtsam on mul muusikat luua. Mul on väga musikaalsed sõbrad. Tihti istume kokku ja esitame rüütlining kangelaslaule. Vahest kanname ette ka minu loodud muusikat. Mina ise mängin orelit, kuid ülejäänud mu sõbrad mängivad portatiivi, fiideli, rebekki ja torupilli. Kokkuvõtteks võin õelda, et minu elu printsessina oleks väga palju seotud muusikaga. Suurt rõhku paneksin välimusele ning enda ilu nimel olen valmis kõigeks. Püüdleksin selle poole, et paista aina naiselikum.
Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima. Meelis mängis löökpilli, Pauno fiidelit, Mauno rebekki, Riina portatiivi ja Edgar mängis lautot. Järgmine päev nad liikusid edasi, õhtuks jõudsid nad Tallinnast 5km kaugusele. Õhtul nad arutasid kuidas Meelis linna toimetada, kuna linn oli müüridega ümbritsetud ja väravates olid valvurid, kelle ülesandeks oli orjad ja vaenlased eemale hoida. Lõpuks nad otsustasid nad Meelise vankrisse peita pillide vahele ja veel tekk peale. Järgmisel hommikul hakati jälle liikuma, tunniga olid nad juba väravate juures