Katoliku ja hariduse keeleks oli ladina keel. Ida-Soome aladel, enne Rootsiga liitmist, oli riigikeeleks vene keel. 17. sajandil mindi üle rootsi keelele. Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur. Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased. 1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt
- ~ _II ~ CAM ER ON REPUBLIC cobalt, and seve ra l o ther m ine ra ls a re leadi n g exports. However, Im portan t m in e ra l COTE ~EQUATOlU iL< O . . fi!l::l UGANDA SOMALIA D'lVOlRE GUINEA . fi2:i K,sanganl Kampala K E N Y~
annaabi.ee 
