mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid. Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede
mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid. Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede