kasinates oludes, ent väga oluline on seik, et tema “vilets pööningukamber” sattus olema uhks majas, kus elas Esterházy vananev leskvürstinna, kahe vürsti ema, keda Haydn hiljem kolmkümmend aastat kapellmeistrina teenis. Aastaid teenis Haydn elitist klaveritundide andmisega, viiulimänguga ja orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana kuulsa Napoli ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Viimaselt õppis Haydn palju nii kompositsiooni kui laulmise alal ning tänu Porporale pääses ta ka Viini parimatesse muusikasalongidesse. 1759. aastal sai ta oma esimese asrvestava töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina, kuid 1761. aastal saatis krahv finantsprobleemide tõttu kapelli laiali. II. Esterházy õukond (1761- 1790). Kutse kapellmeistriks Esterházy õukonda 1761. aastal sai tähtsamaiks pöördepunktiks Haydni karjääris. Esterházyd kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka. Nende
Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrval õppis ta klaveri ja viiulimängu, ning omandas muusikateooria ja kompositsiooni põhialused. Siin sai ta ka üldhariduse. Toomkoolis õppis Haydn 10 aastat ja lahkus sealt khäälemurde tõttu. Mõnda aega teenis ta elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites, ning toapoisi ja klaverisaatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nikola Porpora juures, kellelt õppis ta nii laulmist kui ka kompositsiooni ja tänu Porporale pääses ta Viini parimatesse muusika salongidesse. Haydni karjääris sai pöördeliseks aasta 1761 mil ta kutsuti kapeilmeistriks Ungari vürst Eszterhazy õukonda, kus oli ka oma ooperimaja. Kapeilmeistrina pidi Haydn kirjutama muusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontserdideks, ning juhatama õukonna orkestrit. Tema käe all kanti ette umber 90 ooperit. Haydni teenistus Eszterhazi õukonnas kestis kuni 1790-nda aastani mil Eszterhasi suri