Näiteks Megaupload, mis oma põhikirjas rõhutas, et inimesed, kes laevad üles materjale, peavad veenduma, et neil on nende jagamiseks kõik õigused olemas. Seega minu arvamus on see, et selle lehe sulgemine oli ülekohtune. Väga palju oli seal ka ju vabavara ja sellist failivahetust, mis oli seaduslik. Teine positiivne asi internetitsensuuri juures on see, et alaealistel üritatakse takistada ligipääsu osadele lehtedele, näiteks pornosaidid ning samuti ei saa nad vähemasti pärisraha peale mängida hasartmänge. Samuti on väga hea ka see, et üritatakse takistada rämpsmeili levikut. Rämpsmeili saanud kasutaja ei pruugi alati arugi saada, et see on spam, kuna nende levitajad on kavalad ning välja mõelnud erinevaid tekste ja lugusid, kuidas kasutajat suunata mõnda kirjas sisalduvat linki vajutama ning tema arvuti viirusega nakatada. Nakatumise tagajärjed võivad
ACTA-ga seotud lepingud CIPA On olnud ka teisi erinevaid internetti tsenseerivaid eelnõusid, mis valdavalt on jäänud USA piiridesse. Näiteks CIPA, ehk Children's Internet Protection Act, mis võeti Ameerikas seadusena vastu 21. detsembril 2000. aastal ning lisati põhiseadusesse 23. juunil 2003. aastal. See seadus takistab laste kokkupuutumist lehtedega, mille sisu ei ole nende ea pärast neile kohane. Nende hulka kuuluvad näiteks pornosaidid jms kohad. See seadus nõuab ka seda, et igas USA koolis ja raamatukogus kasutatavad arvutid oleks varustatud tarkvaraga, mis kontrollib seda, millistel lehtedel arvutikasutaja käib. Teisisõnu näeb CIPA ette seda, et kogu internet oleks filtreeritud vastavalt kasutaja vanusele. Alates 2006. aastast on mitmed USA organisatsioonid on püüdnud kongressi ärgitada, et nood uuendaksid CIPA põhimõtteid ja tegevust. Nende eesmärk on kehtestada kontroll ka
annaabi.ee 
