Riiki hakatakse jagama, ei suudeta end kehtestada ühe ja autoriteetse juhina, sest kohalik aadelkond haarab üha rohkem võimu. Alates 7. sajandist hakkab kasvama institutsioonina majordoomuste amet. Tekib merovingide ja karolingide konkurents. XIV LOENG – 27.10.2020 – 9.-11. SAJAND KUI PÖÖRDEPUNKT KIRIKU JA RIIGI SUHETES Mida tihedam on riigi ja kiriku vaheline suhe, seda vahetumalt ka riigi tõusud ja mõõnad kirikut mõjutavad. Rooma kiriku pime ajastu (pornokraatia ajastu 904.-935. a). Karolingide aja lõpp. See viitab sellele, et Rooma püha tool on langenud territoriaalpiiskopkonna tasemele – on kaasatud kohalikku võimuvõitlusesse. Piiskopitooli üle võitlevad kohalikud Itaalia aadlisuguvõsad. Paavstlus kriisis, mis on jätnud kiriku võimust alles riismed ning taandanud ta autoriteedist – paavstlus jäänud ilma keisrivõimu toest. 9. saj lõpul ja 10. saj algul on paavstlus turbulentses
Rüütliordud. 1054. aastal toimunud suurele skismale eelnesid pingelised ajad Lääne ja Ida kirikute vahel. Tüli vallandajaks oli normannide võimu kiire kasv, kes 11. sajandi esimesel poolel valmistusid vallutama Lõuna-Itaaliat, mis veel Bütsantsile kuulus. Räägiti kuulujutte, et Lõuna-Itaalias on keelatud läbi viia ladina stiilis jumalateenistusi ning seetõttu tabab Bütsantsi riiki kaotus. Pinged ja erimeelsused olid õhus juba varem, ent 11. sajandil oli kirik väljumas pornokraatia järgust ja soovis end maailma silmis taas kehtestada. Tülis võetakse kasutusele lihtsad liturgilised erinevused. Üheks suurimaks probleemiks oli hapnemata leiva kasutamine katoliku kiriku armulauas alates 9. sajandist. Idale oli see vastumeelne, kuna meenutavat üleliia palju juutide kommet süüa matsa-leiba. Leo IX saatis 1054. aastal oma tulipäise ja kreeklaste suhtes vaenulikult meelestatud legaadi Humbertuse Konstantinoopolisse, kus tema vastas oli samuti kange meelega patriarh Mikael
annaabi.ee 
