Valve Pormeister Marie Carolen Salumäe 8.B Valve Pormeister 📍 sünninimi Valve Ulm 📍 sündis 13. Aprill 1922. 📍 suri 27. Oktoober 2002. 📍 Valve Pormeistri abikaasa oli arhitekt Hanno Sepmann 📍 Valve P. õde oli Elgi Reemets Haridus Õppis: 📍 Sotsiaal- Kodundusinstituudis 📍 agronoomia erialal Tartu Ülikoolis 📍 ERKI aia- ja pargikujundajana töötas ta 1952. 📍 töötas maa – asulate planerijana ja haljastusarhitektina 📍 Eesti Põllumajandusprojektis töötas ta kuni 1964. 📍 kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Maaehitusprojektis Tunnustused 📍 1967. Eesti NSV teeneline arhitekt 📍 Valgetähe V klassi teenetemärk
1943. a. astus Tartu Ülikooli agronoomia erialale, kuid pärast kahte aastat jäid õpingud pooleli. 1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt.
asukohatingimusi orgaaniliselt arvestava lakoonilise mahutektooniga ja jõuliselt plastilise vormiga maja. Pikk ja suhteliselt madal hoone paikneb Emajõe ürgoru veerul. Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Kreudzwaldi 5 on suur ja keerulise plaanistruktuuriga hoone. Pikk hoonemaht on kujundatud kahest tiivast, mille vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue, nende umber on paigutatud auditooriumid, kateedrite ruumid ja laborid. Pormeistri käekirjale iseloomulikud siseõued on jäänud siin mõnevõrra formaalsuseks, nende ainus funktsoon on valgustada maja sisemuses paiknevaid ruume. Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis
vutati paremaid tulemusi tunnustuse omandas ka linnast väljas (näit. Karja tänaval). Uudset lähenemist võib näha ka peoliste rongkäiku vaadati ja selles osaleti Valve Pormeistri Lillepaviljon “Estonia” kauaaegne dirigent Eri Klas. 1970. ja ja Kurtna lin 1980. vaimustusega. aastail püstitatud
annaabi.ee 
