"Teie üksi olete see äravalitsetud, kes võib taeva saada; nüüd minge mõisa ja korjake endi kuld- ja hõbeasjad kokku ja võtke ühes. Aga teisi ei tohi ülesse ajada, sest selle õndsuse vääriline põle keegi muu kui teie ise." Õpetaja täit peagi seda käsku ja soand varstigi valmis. Istund siis tõlda ja taevasõit hakand peale. Vahepeal kästud õpetajat kotti pugeda, sest peale selle pidi taevasse tõmbamine tulema. Nüüd vedand varas teda läbi porilombi ja seletanud, et siinkohas on nüüd see vihm, mis vahest maa peale sajab. Siis jälle ühe kivihunniku piale -- seal pidi müristamine olema. Viimaks veel mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredeli pulgad või astmed olema, kust mööda teda Peetruse juure viiakse. Nüüd visand varas koti mõisahärra jalgade ette maha ja üteld: "Säh nüüd oma kirikhärra!" No küll old õpetaja häbi suur, kui ennast mõisast leind, ja härra jalgade ees veel. Ja kodu veel suurem häbi
§ 262 on väärtegu. § 263 on kuritegu. Tulirelva käitlemine pole kannatajat. Väärteomenetluse seadustik - § 35 läbiotsimine. 3. Omakorrakaitse 1) Tuntud lastekirjaniku L-i 10-aastane tütar T tuli mänguväljakult nuttes koju. Ta ülahuul oli katki, huulest ja ninast jooksis verd, jakk oli katki ja püksid porised. Tüdruk rääkis isale, et mänguväljakul kiusasid ja mõnitasid teda kolm vanemat tüdrukut. Nad kiskusid ta jaki katki ja lohistasid teda läbi porilombi. Kui ta oli lubanud kodus kõik ära rääkida, võttis kõige suurem tüdruk tal juustest kinni ja lõi teda mitu korda näoga vastu liumäe redelit, ähvardades, et kui ta kellelegi midagi kasvõi iitsatab, pannakse tal järgmisel korral jakk ja juuksed põlema. L läks mänguväljakule ja märkas seal kolme suuremat tüdrukut, kes kiusasid parajasti üht väikest poissi nad ei lasknud poissi kiigelt maha ja lükkasid kiigele üha suuremat hoogu