värvusega karotiinivaesed juurviljad. Valguse suhtes on porgand üsna nõudlik. Eriti tundlikud valgusepuudusele on noored taimed. Varjatud kasvukohas, ülemäära tiheda seisu korral või tihedas umbrohus kasvades venivad taimed välja, jäävad nõrgaks ega anna korralikku saaki. Porgandi kasvatamiseks eelistatumad on huumusrikkad saviliiv- või kerged liivsavimullad. Ka liivmuldadelt, kus need saavad küllaldaselt niiskust, võib korraliku väetamise korral saada üsna head porgandisaaki. Samuti kasvab porgand hästi kuivendatud hästilagunenud turvasmuldadel. Rasked savimullad aga pole porgandi kasvatamiseks sobivad, sest need paatuvad kergesti ja neil tekib väga kergesti mullakoorik, mis on eriti ohtlik tärkamise ajal. Rasketel muldadel kasvanud porgandid on nii välimuse kui ka maitse poolest tunduvalt kehvemad kui kergetel muldadel kasvanud. Ei kõlba ka kivised ja rähksed mullad, nendes arenevad enamasti moondunud kujuga ja harunenud juurviljad
tavaliselt puhitud ning see kaitseb enamasti tärkavaid taimi tõusmepõletiku tekitajate eest. (8) Mina väldin kahjureid mitmel viisil · Rajan põllu lagedale väljale, kuna kahjurid levivad varjulises kohas kiiremini. · Vajaduse korral rakendan keemilist tõrjet. Saagikoristus ja säilitamine Varajastelt sortidelt võib tarbimiskõlblikke porgandeid saada alates juulikuust, kiletunnelis kasvatatud porgandi puhul aga veelgi varem. Olenevalt sordist võib porgandisaaki koristada kuni oktoobri keskpaigani. Pikemaajaliseks säilitamiseks mõeldud porgandi koristamisega ei maksa rutata. Mullas säilitab porgand oma kvaliteedi paremini kui hoidlas. Samas ei tohiks porgandit ka põllule liiga kauaks jätta, kui pealsed kipuvad kolletuma, kuivama ja kergesti katkema, siis on 13 juba tegemist ülevalmimisega. Nõrgemad öökülmad ei tee porgandile liiga, kuid peale öökülmi
annaabi.ee 
