5 4.TOOTMISTEEKOND 4.1 Tootmisteekonna algus Nagu sissejuhatuses kirjutasin, algab vase teekond vahevööst. See jõuab maakoore kihti vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Miljonite aastate jooksul osades kohtades vulkaaniline tegevus lakkab tänu laamade liikumisele. Tänu sellele, ei pea kaevurid kõrge temperatuuri pärast muretsema. Vaske leitakse ümbruskonnas olevate kivimite kaudu. Enamasti leitakse vaske porfüürilise struktuuriga kivimitest ehk suurel temperatuuril kristalliseerunud tardkivimitest. Maavarade otsija jaoks on see hea viis kuidas kindlaks teha kohta, kust võib leida vaske. Tardkivim purustatakse väikesteks osadeks ning segatakse väävelhappega, millega saab kindlaks teha, kas tardkivimis on vaske või mitte. Kui tardkivimi ja väävelhappe lahust kuumutada siis peaks vask kivimist välja tulema ja väävelhappega ühinema tekitades türkiisi värvusega lahuse.
Tuletusliidetega sõnad KT liigendus sarnaneb liitsõnaga stik-, mik-, nik-, lik-, vik-liitega sõnades on esimeses KTs 1-2 silpi, nt maas|tikule, maas|tikku jne, kus teine osis muutub nagu TIKK. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: maasti|kule, ohtli|kule, ämbli|kule. Ka võõrsõnades, kus normi järgi on 1 silp sõnaalgulises kõnetaktis, s.t sõnad, kus esisilp on pikk (Q3), nt kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: kontser|dile, kotle|tile. Traditsiooniline hääldus nõuab järgsilpide vokaalide vahele silbipiiri ja ka kõnetaktipiiri, nt seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu mõjuala on tavaliselt silp Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele Rõhu ülesandeks: rütmi kujundamine kõne liigendamine
annaabi.ee 
