Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas. Hernhuutlusest2 mõjutatud mõisnikud nägid aga koolis tihtipeale abivahendit usuliikumise tugevdamiseks. (Sirk 2008:29) Kiriku nõudel ka laulatati, aga 19. sajandini mitte pulmade ajal. Üldiselt kurtsid kirikhärrad veel 17. sajandil, et talupojad elavad üldse laulatamata ,,porduelu" (Heidmets 2002:9) Kirikutele oli koolis vaja ka kohalikku keelt oskavaid köstreid-kaplaneid. (Heidmets 2002:14). Kokkuvõte Eesti maarahva muinasajast pea 19. Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv eluviis tingis suulise rahvapärimuse ning käsitöövõtete kestmise tänapäevani, kuid sellele on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle
Tolleaegses ühiskonnas oli abielurikkumine see, kui mees magas naisega, kes oli teise mehe omandus. Pordunaise juures käimine ei olnud midagi ebatavalist ja sellel ei olnud midagi pistmist abielurikkumisega. Teiselt poolt olid ka orjatarid mehe omand, kellega isand võis soovi korral magada (teise mehe orjatari puhul võis tulla pahandust). Abielurikkumist loeti rängaks kuriteoks ning karistati surmaga. Kristlik täiendus. Jeesus eitab abielulahutuse võimalikkust, vaid naise porduelu pärast lubab ta seda: "igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui porduelu pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu." Jeesus läheb veelgi kaugemale, osutades, et abielu on võimalik rikkuda ka vaimsel tasandil, südames: "Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud."
annaabi.ee 
